Ettekanne EMU tehnikainstituudis 8.05.2008. a. Põhineb samanimelisel seminarreisil nähtul ja riiklikus energiapoliitikas toimuval diskussioonil.
Ettekanne failina: bio-tuuma-seminar
BTW, kas wordpress google salidishowd ei tunnista? Huvitav, miks?
Berlin Forum 2008
4 mai 2008
“Ladies and gentlemen, welcome to Berlin!” ütleb SAS-i stjuardess kui lennuki rattad pehmelt maandumisrada tabavad. Tageli lennuterminal meenutab ratast, mille ühest kiirest ma sisenen ja teisest väljun. Veel pole võimalik aimata, kuidas ma mõned päevad hiljem paaniliselt mööda seda hoonet ringi torman ja salapärast terminali D otsin. Buss ja metroo viivad mind läbi kesklinna, tunni ja kahekümne minutiga läbin pisut enam kui 20 kilomeetrit ning reis maksab ca 40 kr. Alternatiiv oleks takso, 450 kr. Vähem kui saja krooni eest on võimalik lunastada endale ühistranspordi päevapilet, soodne võimalus, mida ma korduvalt kasutan. Kohalik ühistransport on töötab saksa täpsusega, on turvaline, hästi planeeritud ja mugavam kasutada kui auto. Kadedusega Alexanderplatzil sebivaid rattureid vaadates teen endale ülesandeks lähipäevadel ratas rentida ja Berliini rattateid katsetada.
Olen külaliseks liiklusjuhtimise konverentsil Berlin Forum 2008, mida korraldatakse projekti Managing Urban Europe 25 (MUE-25) raames. MUE-25 liikmeteks on kakskümmend viis linna ja regiooni Euroopa erinevatest piirkondadest. Liikluse integreeritud juhtimine (Integrated Management System – IMS) on kaasaegse linnakeskkonna arendamise metoodika, mis põhineb mõtteviisil, et tasakaalus arengu tagab erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite vaatlemine ühtses taustsüsteemis (integreerituna). Itaalia arhitekt Emilio D’Alessio, projekti üks juhtidest, võtab selle kokku nii: “Vajame atraktiivseid linnu ja integreeritud juhtimine on tee selle juurde. Peame olema innovatiivsed.” Innovatiivsuse all peab D’Alessio silmas nii IMS uudset iseloomu kui ka uusi tehnoloogilisi võimalusi, mida selle rakendamisel on võimalik (ja soovitatav) kasutada.
Linnakeskkonna atraktiivsust on teemana raske alahinnata olukorras, kus kuus kümnest EL-du kodanikust elab linnapiirkonnas. Samuti on selge linnatranspordi oluline roll linnakeskkonna kujundamisel. “Voolava liiklusega linnade suunas” on esimene viiest põhiprobleemist, mille esitab meile linnalise liikumiskeskkonna Roheline Raamat (Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel, KOM(2007)551). Veel väärtustab Roheline Raamat keskkonnasõbralikkust, arukust, head ligipääsu linnatranspordile ja selle turvalisust. Nagu näha, kasutab ka Euroopa Komisjon integreeritud metoodikat oma alusdokumentide väljatöötamisel, vähemalt mis puudutab linnalist liikumist. Vähe sellest, IMS toetub oma mõtteviisilt mitmetele olulistele raamdokumentidele, millede hulgast leiab märkimist Leipzigi Harta (Leipzig Charter for Urban development), Euroopa Liidu territoriaalse arengu agenda (Territorial Agenda) ja linnakeskkonna teemastrateegia (Thematic Strategy on the Urban Environment).
Berliini foorumi 2008 lõppsõnas märgib prof. Bob Evans, et linnakeskkonna integreeritud juhtimine ei saa olla kohustuslik kõigile 120 000 omavalitsusele EL-us ja seda erinevatel põhjustel. Vahendite ja haldusvõimekuse nappus ning lihtsalt veendumuse puudus efektiivse lõpptulemuse osas – on vaid mõned neist. Ainus võimalus IMS-i eduks, on juhul, kui seda toetavad riiklikud ja EL-du vahendid. Lahkun Beliinist järgmisel hommikul ja päeva lõpuks pooleldi lagunenud, pooleldi põlenud Tartu vaksalisse saabudes on mul pisut kahju, et rattasõiduks polnud seekord aega jätkunud.
Viited:
http://www.mue25.net
http://www.iclei-europe.org/index.php?id=berlinforum
http://cordis.europa.eu/documents/documentlibrary/97460151ET6.pdf
http://www.eu2007.de/en/News/download_docs/Mai/0524-AN/070LeipzigCharta.pdf
http://ec.europa.eu/environment/urban/thematic_strategy.htm
TEUK X 13.11.2008
3 mai 2008
Säästva energeetika konverents TEUK X toimub tänavu 13.11.2008 . Kõik huvilised on teretulnud, sissepääs on vaba. Päevakava selgub ilmselt septembriks.
Biomass ja Bioenergia 2008 (27-29.02)
29 aprill 2008
Seoses taastuvenergeetika teema tähtsustumisega on märgatavalt sagenenud sellesisuliste ürituste hulk. Järjest rohkem võimalusi on kodumaisel auditooriumil saada informatsiooni otse selle algallikast: meie ja välisriikide teadlastelt, arendajatelt, ettevõtjatelt, ametnikelt ja spetsialistidelt. Lisaks iga-aastasele taastuvkütuste ja säästva energeetika konverentsile TEUK, mida korraldab Eesti Maaülikool, algatas Põllumajandusministeerium tänavu täiesti uue üritustesarja. Esmakordselt toimunud konverents “Biomass ja Bioenergia 2008” leidis aset Eesti Näituste messikeskuses 27-29 veebruar ning kujuneb loodetavasti traditsiooniks. Igati korda läinud programm annab selleks kindlasti lootust.
Kahe päeva jooksul toimusid ettekanded meie ja välisriikide spetsialistidelt, kattes kuus tingliku teemat: biomassi tootmine, bioenergia tootmine, biomassi ja bioenergia kasutamine, rahastamine, poliitika ja rahvusvaheline koostöö ning teadus- ja arendustegevus. Konverentsi programm oli tihe ja ettekandeid palju ning kuigi enam kui kolmsada külastajat annab märku erakordsest huvist teema vastu – päeva lõpuks olid pingiread märkimisväärselt hõrenenud. Lisaks ettekannetele olid üleval ka ettevõtteid ja organisatsioone tutvustavad boksid ning messikeskuse uksel ootas külastajaid biodiislil töötav pereauto Saab.
Põllumajandusmisteeriumi esindaja Einari Kikkas kuulutas konverentsi raames välja bioenergeetika aasta-auhinnad, mile saajateks osutusid AS Statoil, OÜ Selefon, Johhannes Valk ja EMU taastuvenergia keskkus. Konverentsi viimane päev oli pühendatud õppereisidele ja valida sai kolme marsruudi vahel: Harjumaa, Lõuna-Eesti ja Saaremaa. Viimane osutus kõige populaarsemaks sihtmärgiks konverentsi külastajate hulgas.
Konverentsi “Biomass ja Bioenergia 2008” materjalid on kättesaadavad interneti vahendusel http://www.bioenergybaltic.ee/?id=1668 .
Mõned tänavu toimuvad taastuvenergeetika alased konverentsid:
World Bioenergy 2008 – 27-29 mai 2008, Jönköping, Sweden
Tenth World Renewable Energy Congress – 19-25 juuli 2008, Glasgow, Scotland, UK
Konverents Taastuvate Energiaallikate Uurimine ja Kasutamine (TEUK) X – november 2008, Tartu
Seminarireis: Bioenergeetika – võti tulevikku
13 aprill 2008
Seminarireis: Bioenergeetika – võti tulevikku
13. – 20. aprill 2008.a.
Temaatika: Bioenergeetiliste resursside kasutusvõimalused ning nende konkurentsivõime. Prügipõletus. Omavalitsuste ja ettevõtete koostöö lokaalses energeetikas.
Sihtgrupp: Maakondade ja valdade energeetika arengut mõjutavad ametnikud ning ettevõtjad
Sihtkohad: Leedu Vabariigi Ignalina tuumaelektrijaam, Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi bioenergeetika objektid
Korraldab õppekeskus N.O.R.T.
Energeetikafoorum: tuuma- või tuulejaam
10 aprill 2008
TÜ saalis toimus järjekordne energeetikafoorum, mis oli fokusseeritud tuuma- ja tuuleenergeetikale. Teemana oli üleval ka põlevkivielektri tulevik, aga sellel ei vaevunud keegi eriti peatuma. Sellest raskesti määratletavast (ajast umbes aasta tagasi) kui reformipartei Ansipi tanki pani ja “tuumaenergeetika” lipu all lahingusse saatis, on energeetika teemana taas seksikas, aga muidugi mitte kogu energeetika. Seni pole tuumaenergeetika arendamist märgitud mitte üheski strateegias ega arengukavas. Kuna energeetikafoorumite sari toimub uue energeetika arengukava koostamise raames siis võiks eeldada, et see dokument saab olema esimene, mis antud teemat käsitleb. Loomulikult on tuumajaama reaalne rajamine Eestisse äärmiselt ebatõenäoline.
Mõned minu jaoks kõlama jäänud mõtted.
KISEL: tuumajaama rajamine reaalne alles 15 a. pärast.
MÄRKUS: Kiseli ettekandes arengukava stsenaariumite kohta puuduvad täielikult biokütused.
JÄRELDUS: need stsenaariumid võib rahumeeli prügikasti visata kui ebapädevad ja meie olusid (ja säästva planeerimise põhimõtteid) mitte arvestavad. Ma ei saa aru, mille eest need mehed palka saavad…
NIINEMÄE: Eesti on koostootmise järgi EL-dus harju keskmine (ca 10% kogutootmisest).
LIPPMAA: 25 aastat jätkame põlevkiviga ja siis lähme üle tuumaenergeetikale. Kiltoneema kihis on miljon tonni uraani.
MÄRKUS: Lippmaa tuli jälle nalja tegema.
MEOS: kvoodikaubandus on vanade EL riikide koloniaalpoliitika uute arvel.
MÄRKUS: on ise Soome päritolu kontserni Fortum kohaliku haru juht.
LIIVE: üks on selge – elekter tuleb elektrijaamast.
Eesti elektrimajanduse arengukava tööversioon (PDF)
Eesti Näituste messikeskuses algas täna, 27. veebruaril, kolm päeva kestev suurejooneline rahvusvaheline konverents “Biomass ja bioenergia 2008”.
BerlinForum: Managing a Sustainable Future for Cities & Regions
11 veebruar 2008
12-13.02.2008 toimub Berliinis säästva arengu, transpordi ja kohaliku tasandi juhtimist käsitlev kongress BelinForum2008, mis on osa võrgustiku MUE25 tegevusest. Foorumi korraldajateks on ICLEI, Lichtenberg (Berliin) ja UBC. Üritus toimub Saksa Keskkonnaministeerium eestkostel.
Liikluspsühholoogia
23 jaanuar 2008
Liiklusohutuse konverentsi 2008. a. avasõnavõtus märkis peaminister majandusminister, et teema on oluline jne. Mida vaevalt oli vaja eraldi rõhutada – kõik, kes liiklusteemaga vähegi kokku on puutunud (planeerimise, ehituse jne valdkonnast) teab väga hästi seda rahvusvahelist häbiplekki, mida endast kujutab baltimaade sh ka Eesti liiklusohutus. Sellessinases riigis on tõenäosus sattuda raskesse (inimvigastuse v surmaga lõppevasse) liiklusõnnetusse pea kaks korda suurem kui nn vanades EL-du riikides. Ja sellel on omad põhjused. Kui rääkida aga tööst põhjustega, siis pole midagi ilmekamat, kui Maanteameti asedirektori Harri Kuuse kokkuvõte, et alates 2002. aastast pole riikliku tasemel ühtegi liiklusabinõud olukorra parandamiseks kasutusele võetud. Seda olukorda võiks pisutki mõjutada uus valitsuse poolt vastu võetud Riiklik Liiklusohutuse Kava, mis võimaldab tuua sisse vajalike meetmeid.
Kui jätta kõrvale (võrdlemisi troostitu) ülevaade olukorrast, siis ülejäänud ettekanded keskendusid liikluspsühholoogiliste meetmete tutvustamisele, nii EL-du, Saksamaa kui ka laiemal tasemel. Võtaks selle jutu kokku järgneva loogilise loendiga:
- liiklejate puhul tuleb eristada SOBIVUST ja SUUTLIKKUST, viimast tuleb liiklejal (kui vaja siis korduvalt) tõestada;
- rasked rikkumised tähendavad koheselt (va. järgmises punktis toodud erandid) SUUTLIKKUSE kahtluse alla seadmist (põhjus: näiteks 60% promilliga sõitjatest teeb seda peale tabamist uuesti);
- taastamiseks tuleb rikkujal läbida spetsiaalne teraapia (ca 300-500 EUR), mida viivad läbi liikluspsühholoogid ja mille eesmärk on vähendada võimalusi järgmisteks rikkumisteks; erandiks on alkoholi- (või uimasti-) sõltlased, kes kõigepealt saadetakse võõrutusravile ja alles siis “liiklusravile”;
- teraapiale järgneb hilisem edusammude hindamine;
- Sakslaste kogemus ütleb, et nende meetmetega on võimalik vähendada taasrikkumisi ca poole võrra.
Soojus Ja Valgus 