Vaikenergeetika2.JPG

Väikeenergeetika keskkonnamõju

Eesti energeetika on momendil suuresti sõltuv põlevkivimajandusest. Põlevkivi on kasutusel olnud pikka aega, olgugi et teatakse seda et põlevkivi ei saa kaevandada lõpmatuseni. Juba 50 aastat tagasi räägiti sellest et põlevkivi jätkub kaevandamiseks veel vaid 50 aastaks. Täna aastal 2007 ollakse juttudega samas punktis tagasi ja 50 aasta loendamine algab otsast. Põhjuseks ilmselt see, et ei taheta loobuda odavast toorainest ja tekkitada olukorda kus paljud inimesed kaotaksid töö ja jääksid virelema.

Alternatiiviks põlevkivienergeetikale on taastuv- ja väikeenergeetika. Tekkib taas kohkumise moment. Tuleks hankida uued seadmed, mis on väga kallid. Aga seadmete hankimine ja paigaldamine on ühekordne investeering. Arvatakse et negatiivne keskkonnamõju tuleb esile vaid väike- ja alternatiivenergia tootmisüksuste rajamisel. Paljuski peab see paika. Näiteks kui rajada tuulepark merele. Rajamisel on oht et viiakse tasakaalust välja veesisene elukeskkond, kuid see on ju ühekordne nähtus ja sedagi annab ehk vältida.

Väikeenergeetika valdkonnas puuduvad eestis suured kogemused, mistõttu on igati selgitatavad tekkida võivad probleemid. Kogemustest õppitakse. Huvilisi antud valdkonnaga tegelemiseks leiduks ehk küll ja veel, kuid hirmu valdkonna ees tekitab kohati liigne pessimism ja kogemuste puudumine.

Teenuste kättesaadavus väikeenergeetikas pole kiita. Võtkem näiteks pelletite või graanulite kättesaadavuse, see on peaaegu et olematu. Suurem osa pelleteid tuuakse välisturult sisse ja makstakse selle eest suuri summasid. Või siis toimitakse vastupidi. Puidutööstuses ja mujal tekkivad jäägid tehakse pelletiteks või graanuliteks ja müüakse välisturule, seejuures vähendatakse kohaliku väikeenergeetika arngut ja arengu võimalusi.

Suurt roll on kanda investeeringutel. Pidevalt on juttu Narvas asuvatesse elektrijaamadesse investeerimisest. Kõrvale jäetakse väiketootjad, seda just riigi poolt. Riik võiks toetada ka väikeste hüdrojaamade renoveerimist, kuid mingil põhjusel seda ei tehta.

Uurimistegevus on ka alarahastatud. See et üks-kaks inimest uurivad kuidas kasutada päideroogu või puitu energia saamiseks ei välista keskkonnaprobleemide tekitamist. Kogu tootmistsükkel alates kasvatamisest kuni saagi korristamiseni peab olema korralikult läbi mõeldud.

Siin kohal olgu ära toodud link ühele internetis leiduvale artiklile: http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=976&keel=eesti

Advertisements

SWOT analüüs Eesti kõige suurema ettevõtte arengust läbi kümne aasta. Tähtaeg 17.09.2007